Teie ostukorv on tühi.
Mõrsjalill ohtene "Kokarda"
Ohtene mõrsjalill "Kokarda" - Gaillardia aristata.
Õitseb 4 kuud! Mida rohkem lõikad, seda rohkem õitseb!
Kauaõitsev vähenõudlik püsik. Rohelise lehestiku taustal erineva värvusega arvukad, väga efektsed õied võluvad oma iluga. Kõrgus kuni 20 cm, 10 cm läbimõõduga korvõisikud. Rikkalik ja kestev õitsemine juunist öökülmadeni. Murus erkude laikude loomiseks, segapeenardes, rühmades eriti veetlev. Ületamatu õisikuvärvus ja õrn romantilisus.
Mõrsajalill on üks kirevaimaid mitmeaastasi taimi, kasutamiseks aias või kimbus, mis õitseb suve algusest kuni sügiseni. Moodustab juurelähedase roseti karvadega kaetud lehtedest ja tugeva kõrge varre – õisikukandja, mis lõpeb suure, kontrastvärvides korvõisikuga. Mõrsjalill on kaunis peenra keskel, rühmana murus ja seisab küllaltki kaua vaasis.
Agrotehnika: kasvatatakse istikutest (õitseb esimesel aastal) kui ka otsekülviga peenrasse juunis-juulis (õitseb järgmise aastal). Seemned külvata mitte sügavamale kui 0,5-1 cm.
Mõrsjalillele sobib igasugune aiamuld päikselises kohas.
1 gramm = 350-500 seemet.
Õitseb 4 kuud! Mida rohkem lõikad, seda rohkem õitseb!
Kauaõitsev vähenõudlik püsik. Rohelise lehestiku taustal erineva värvusega arvukad, väga efektsed õied võluvad oma iluga. Kõrgus kuni 20 cm, 10 cm läbimõõduga korvõisikud. Rikkalik ja kestev õitsemine juunist öökülmadeni. Murus erkude laikude loomiseks, segapeenardes, rühmades eriti veetlev. Ületamatu õisikuvärvus ja õrn romantilisus.
Mõrsajalill on üks kirevaimaid mitmeaastasi taimi, kasutamiseks aias või kimbus, mis õitseb suve algusest kuni sügiseni. Moodustab juurelähedase roseti karvadega kaetud lehtedest ja tugeva kõrge varre – õisikukandja, mis lõpeb suure, kontrastvärvides korvõisikuga. Mõrsjalill on kaunis peenra keskel, rühmana murus ja seisab küllaltki kaua vaasis.
Agrotehnika: kasvatatakse istikutest (õitseb esimesel aastal) kui ka otsekülviga peenrasse juunis-juulis (õitseb järgmise aastal). Seemned külvata mitte sügavamale kui 0,5-1 cm.
Mõrsjalillele sobib igasugune aiamuld päikselises kohas.
1 gramm = 350-500 seemet.
Gaillardia aristata - Mõrsjalill ohtene.
Nimetus: Pariisi teaduste akadeemia liikme, prantsuse botaanikaühingu metseeni. M. Gaillard de Charentonneau järgi.
Kirjeldus: tuntud umbes 25 liiki, mis pärinevad Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Ameerikast. Ühe- või mitmeaastane taim. Varred püstised, harulised, karvased, kuni 90 cm kõrgused. Lehed lihtsad, lantsetjad või ovaalsed, vähem või rohkem hambulised, järjestikused. Õisikud-üksikult, korvõisikud, pikkadel õievartel. Välimised õielehed keelõied, kolmehambased, ere-purpurjad, kollased või kahevärvilised. Keskmised õied toruõied, purpursed. Vili-prismakujuline seeme karvakesega, seemenete idanevus säilib 2 aastat.
Ohtene mõrsjalill (Gaillardia aristata) - pärineb Põhja-Ameerika lääneosariikidest.
Taim on mitmeaastane. Varred püstised, alumises osas lamanduvad, tihedalt karvased, kuni 75 cm kõrgused, vajavad toestust. Lehed lihtsad, piklikovaalsed või lantsetjad, terveservalised või hambulised, karvased, juurmised lehed rootsuga, ülemised kinnituvad otse varrele. Õisikud üksikud, kuni 12 cm läbimõõduga. Keelõied õisikus kirjud, eredat värvi, enamuses kollastes, oranþides või vasekarva punastes toonides; toruõied kollakas-purpurjad. Õitseb alates juunist. Kultuuris alates 1812 aastast. Aedvormid ja sordid sellel liigil on tavaliselt ühendatud nimetuse alla suureõieline mõrsjalill (Gaillardia grandiflora hort.).
Kasvukoht: kõik liigid on valgustarmastavad.
Muld: eelistavad kergeid, kuivi muldi, niiskel kohal jäävad kängu, mõnikord ka hukkuvad.
Hooldus: taimed reageerivad hästi mõõdukale kastmisele. Õitsemisperioodi pikendamiseks on soovitav kasvuperioodil 3 korda väetada. Et õitsemine oleks korrapärane, tuleks kuu enne püsivaid külmi eemaldada kõik õitsvad võrsed, anda viimast korda mineraalväetisi, kuiva ilmaga kasta , kobestada mulda jne. Eesti tingimustes on taimed üsna talvekindlad, ainult üksikutel aastatel võivad hukkuda, seepärast on soovitav siiski talveks kergelt katta kas puulehtedega või multðida turbaga, eriti just noori taimi.
Haigused ja kahjurid: mõrsjalille võivad kahjustada jahukaste, lehe laikpõletikud, koltumine, hahkhallitus, ripslased, traatussid, lutikalised jt.
Paljundamine: mitmeaastaseid liike nagu hübriid -mõrsjalill ja ohtene mõrsjalill, paljundatakse põõsa jagamisega, rohtsete või juurepistikutega ja seemnetega. Puhmad jagatakse ja istutatakse ümber kevadel ja sügisel. Jagatud osad ei või olla väga väikesed, kuna nad kasvavad aeglaselt. Seemned võib külvata külmlavasse või peenrasse nii kevadel kui sügisel. Tõusmed ilmuvad 12-16 päeval. Seemikud pikeeritakse kas kasti või lavasse. Avamaale istutatakse istikud augustis-septembris. Noored taimed õitsevad teisel kasvuaastal. Ühel ja samal kohal võivad kasvada 3-4 aastat.
Seemnetest paljundamisel võetakse seemet ainult värvuse järgi valitud eksemplaridelt, kuna seemnest kasvatamisel on suur võimalus saada kahvatuid järglasi. Kui mõni õisik jätta taimele sügiseni alles, siis nendest pudenenud seemned annavad järgmisel kevadel rikkalikku isekülvi, need taimed võib siis laiali istutada.
Kasutamine: rühmadena, lillepeenardes, segapeenardes, lõikeks.
Naabrid: sobivad hästi tavaliste karikakarde, härjasilmade ja aspariga.
Jane Webb Loudon.
Eng.: Blanket flower (common gaillardia). Suom.: Syyssädekukka. Sven.: Kokardblomster. Bot.syn.: Gaillardia grandiflora hort.
Paljundamine ja hooldus.
Paljundatakse seemnete külviga aprillis poolvarjulisse peenrasse. Tõusmed pikeeritakse alalisele kasvukohale juuni-juulis, jättes taimede vahekauguseks peenras 30-45 cm. Seemikud õitsevad teisel kasvuaastal. Seemned võib külvata ka mais alalisele kasvukohale. Isekülvil saadud taimed ei ole emataimede omadustega.
Kasutatakse lillepeenardes, eraldi rühmadena, elavtarana.
Kevadel istutatakse gaillardia konteinerisse või kasvuhoonesse. Jagamine hoiab gaillardia püsikuna. Taim näeb hea välja vaid regulaarsel jagamisel. Parim aeg jagamiseks on suve II pool pärast uute rosettide moodustumist.
Paljundada saab ka juur- ja haljaspistikutega. Vajalik toitepind 40x40 cm. Jagatakse nii kevadel kui suve alguses, juurtega taimeosad on võimelised moodustama uue taime, jagada võib ka sügisel, mil taim on puhkeperioodis. Jagada ei või siis, kui taim hakkab õitsema või õitsemise ajal. Ühel kohal kasvab 3-4 aastat.
Gaillardia haigused ja kahjurid.
Lehelaiksus, mõnikord ka jahukaste, lehetäid. Õisikud võivad vihmaste ilmadega liigsest niiskusest hävida. Juured hukkuvad talvel raskes ja liigniiskes mullas, seetõttu on vajalik talveks multðida. Taimede hävinemine algab taime keskkohast, ehkki servadest veel taim kasvab …
Peamine tingimus dekoratiivsuse säilitamiseks on hooldus, umbrohtude ja kuivanud taimede puudumine. Regulaarne kastmine õhtuti päikse käes soojenenud veega kindlustab lehestiku värskuse palavate ilmadega. Pärast iga kastmist on soovitav mulda kobestada ja vajaduse korral ka väetada. Et gaillardia edeneks hästi ja õitseks pikka aega, tuleb kõik kuivanud seemnekandjad õisikud eemaldada.
